Põhikiri

1. Üldsätted

1.1. Dokumendihaldurite Ühing (edaspidi Ühing) on vabatahtlik kutseühing.
1.2. Ühingu tegevuse eesmärgiks on dokumendihalduri kutse populariseerimine, kutseoskuste arendamine ja
dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide kaitsmine.
1.3. Ühing ühendab isikuid, kelle tegevus on vahetult seotud dokumendihaldusega ja kes omavad ühiseid huve dokumendihalduse valdkonnas.
1.4. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, tal on oma pitsat, pangakontod ja sümboolika.
1.5. Ühingu tegevus toimub kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega ja käesoleva põhikirjaga.
1.6. Ühingu nimetus on Dokumendihaldurite Ühing (lühend DHÜ).
1.7. Ühingu asukoht on Viljandi, Eesti Vabariik. Ühingu postiaadress on Posti 1, 71004 Viljandi, Eesti Vabariik.

2. Ühingu tegevuse eesmärgid

2.1. Ühingu tegevuse eesmärkideks on:
2.1.1. Dokumendihalduri kutse väärtustamine ühiskonnas;
2.1.2. Dokumendihaldurite kutsealase suhtlaemise ja koostöö korraldamine;
2.1.3. Erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine, kutse-eetika propageerimine;
2.1.4. Dokumendihalduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine;
2.1.5. Liikmeskonna huvide esindamine Eesti Vabariigi teadus- ja hariduspoliitika kujundamisel ning rakendamisel;
2.1.6. Koostöö arendamine kõigi Ühinguga sarnaseid eesmärke taotlevate isikute ja organisatsioonidega Eesti dokumendihalduse probleemide lahendamisel.
2.2. Põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on Ühingul õigus:
2.2.1. Väljendada liikmeskonna seisukohti riiklikel ja ühiskondlikel aruteludel ning otsustamistel;
2.2.2. Osaleda dokumendihalduse alaste kodu- ja välismaiste rahvusvaheliste organisatsioonide töös;
2.2.3. Osaleda dokumendihalduse standardimises;
2.2.4. Omistada dokumendihalduri kutset;
2.2.5. Korraldada koolitusi, diskussioone, seminare, näitusi, koosolekuid, konverentse jt temaatilisi teabeüritusi;
2.2.6. Avada ja sulgeda arveldus-, jooksev- ja erikontosid krediidiasutustes ning sooritada finantsoperatsioone;
2.2.7. Omandada, omada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara;
2.2.8. Omada väike- ja põhivahendeid, võtta vastu pärandusi, kingitusi ja annetusi;
2.2.9. Rakendada oma tegevuse kindlustamiseks palgalisi töökohti;
2.2.10. Luua fonde ja sihtkapitale;
2.2.11. Anda välja heategevuslikke stipendiume, toetusi, preemiaid, auhindu jms toetamaks dokumendihalduri haridust ja ettevõtlust;
2.2.12. Asutada perioodilisi väljaandeid ja publitseerida erialatrükiseid;
2.2.13. Teha koostööd ja sõlmida koostöölepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eestis ja välismaal.

3. Liikmelisus

3.1. Ühingu liikmeks võib olla iga täisealine füüsiline isik või juriidiline isik, kes tunnistab Ühingu põhikirja sätteid.
3.2. Ühingul on tegev-, au- ja toetajaliikmed.
3.3. Tegevliikmed on Ühingu asutajaliikmed ja isikud, kes on Ühingusse vastu võetud juhatusele esitatud sooviavalduse alusel.
3.4. Teenekatele Ühingu liikmetele ning Ühingule erilisi teeneid osutanud isikutele võidakse omistada auliikme staatus. Auliikmed valitakse üldkoosolekul.
3.5. Toetajaliikme staatus omistatakse isikule, kes tunneb huvi Ühingu tegevuse vastu ja toetavad igal aastal vähemalt tegevliikme aastamaksu suuruses summas.
3.6. Ühingu liikmeks vastu võtmise otsustab ja arvestust korraldab Juhatus. Kandidaat peab saama vähemalt 3/4 juhatuse häältest.
3.7. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.8. Ühingust välja astumine või välja arvamine toimub liikme sooviavalduse põhjal või juhatuse otsusel liikme põhikirja mittetäitmisel või kutse-eetika jämedal rikkumisel. Väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsuse kinnitab üldkoosolek. Väljaarvamise otsusest teavitatakse Ühingu liiget kirjalikult.
3.9. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt.
3.10. Liikmelisuse lõppemisel majandusaasta keskel peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest. Tasutud liikmemaksu ei tagastata.
3.11. Isikul, kelle liikmelisus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale.
3.12. Liikmelisust Ühingus ja liikmeõiguse teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilise isiku surma või juriidilisest isikust liikme tegevuse lõpetamisel tema liikmelisus Ühingus lõpeb.
3.13. Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.
3.14. Sisseastumismaks puudub.
3.15. Liikmemaksu suuruse otsustab ja vajadusel muudab üldkoosolek.
3.16. Ühingu liige, kes ei ole kolme üksteisele järgneva majandusaasta jooksul liikmemaksu tasunud, loetakse Ühingust lahkunuks ja kustutatakse nimekirjast juhatuse otsusega, mille kinnitab üldkoosolek.

4. Ühingu liikmete õigused ja kohustused

4.1. Liikmel on õigus:
4.1.1. Osaleda Ühingu tegevuses kooskõlas Ühingu eesmärkide ja ülesannetega;
4.1.2. Valida ja olla valitud Ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
4.1.3. Esitada oma liikmeid Ühingu juhatusse, esitada arupärimisi;
4.1.4. Saada igakülgset teavet Ühingu tegevuse kohta;
4.1.5. Osaleda Ühingu üritustel, teha ettepanekuid Ühingu ürituste päevakava koostamiseks;
4.1.6. Taotleda Ühingu poolt antavat kutsealast ja majanduslikku abi ning soodustusi;
4.1.7. Teha Ühingu juhatuse kaudu ettepanekuid riigivõimu- ja valitsusorganeile;
4.1.8. Teha ettepanekuid töögruppide moodustamiseks ja osaleda nende töös;
4.1.9. Saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja;
4.1.10. Avalduse alusel välja astuda Ühingu liikmeskonnast;
4.2. Liige on kohustatud:
4.2.1. Järgima Ühingu põhikirja, kodukorda ja juhtorganite otsuseid;
4.2.2. Aktiivselt osalema Ühingu ettevõtmistes põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel;
4.2.3. Hoidma ja otstarbekalt kasutama Ühingu vara;
4.2.4. Tasuma igal aastal I kvartali jooksul liikmemaksu.

5. Ühingu struktuur ja juhtimine

5.1. Üldkoosolek
5.1.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete Üldkoosolek, kus võivad osaleda kõik Ühingu liikmed.
5.1.2. Üldkoosolek valib Üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Üldkoosoleku protokoll kinnitatakse koosoleku juhataja ja protokollija allkirjadega.
5.1.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
5.1.3.1. Üldkoosoleku päevakorra kinnitamine;
5.1.3.2. Põhikirja muutmine;
5.1.3.3. Eesmärgi muutmine (sh laiendamine, kitsendamine)
5.1.3.4. Juhatuse valimine;
5.1.3.5. Revisjonikomisjoni valimine;
5.1.3.6. Liikmemaksu suuruse ja tasumise korra määramine;
5.1.3.7. Juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete kinnitamine;
5.1.3.8. Juhatuse ettepanekul Ühingu liikmetest erialanõukogu moodustamine dokumendihalduse probleemide analüüsimiseks;
5.1.3.9. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole Eesti Vabariigi õigusaktidega antud teiste institutsioonide pädevusse.
5.1.4. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus mitte harvemini kui kord aastas või vajadusel.
5.1.5. Üldkoosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab kirjalikult põhjendades vähemalt 1/4 Ühingu liikmetest. Kui Juhatus liikmete nõudel Üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad Üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras Juhatusega.
5.1.6. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse ette vähemalt kaks nädalat.
5.1.7. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu tegevliikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud Põhikirjas toodud erijuhud. Salajane hääletus korraldatakse kui kohalolevatest liikmetest vähemalt kaks hääleõigusega Ühingu liiget seda nõuavad.
5.1.8. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb 51 protsenti Ühingu liikmetest. Kui Üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub Juhatus kolme nädala jooksul kokku uue Üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata Üldkoosolekul osalevate liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui Üldkoosolekul osaleb vähemalt 1/4 Ühingu liikmetest.
5.1.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 51 protsenti Üldkoosolekul osalenud Ühingu tegevliikmetest.
5.1.10. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühingu tegevliige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volitus. Esindajaks saab olla ainult Ühingu liige. Üks Ühingu liige võib asendada vaid ühte Ühingu liiget. Toetaja- ja auliikmel on nõuandev hääl.
5.1.11. Igal Ühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
5.1.12. Ühingu liige, kes on ühtlasi Juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas punktis nimetatud Ühingu Liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.
5.1.13. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
5.1.14. Põhikirjas määratletud Ühingu tegevuse eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 75 protsendi Liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud Üldkoosolekul mitteosalenud Liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
5.2. Juhatus
5.2.1. Ühingu Juhatus koosneb Üldkoosolekul Ühingu tegevliikmete hulgast kolmeks aastaks valitud isikutest.
5.2.2. Juhatus valib endi hulgast Esimehe/Esinaise (edaspidi Esimees).
5.2.3. Ühingut juhib ja esindab Juhatus. Juhatuse liikmete minimaalne arv on 5 (Juhatusse esimees, Aseesimees ja 3 Juhatuse liiget).
5.2.4. Juhatuse volituste kestel välja astunud või mõnel muul teel väljalangenud liikmete asemele kutsutakse Juhatusse järgmine valimistel kõige enam hääli saanud kandidaat. Kui valimisel rohkem kandidaate ei esitatud, täiendatakse Juhatuse koosseisu järgmisel Üldkoosolekul.
5.2.5. Juhatus peab koosolekuid vajaduse korral, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis. Koosolekuid kutsub kokku esimees või tema puudumisel aseesimees.
5.2.6. Juhatuse esimehel ja aseesimehel on õigus esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes kui õigusaktidest ei tulene teisiti.
5.2.7. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Ühingut juhtida või mõnel muul olulisel põhjusel.
5.2.8. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist delegeerida kolmandatele isikutele.
5.2.9. Juhatuse ülesanneteks on Ühingu tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel ajal, sh:
5.2.9.1. Juhatuse töökorra koostamine ja Juhatuse esimehe valimine;
5.2.9.2. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine;
5.2.9.3. Ühingu arengustrateegia koostamine;
5.2.9.4. Ühingu eesmärkide saavutamise tegevuskavade koostamine;
5.2.9.5. Ühingu esindamine eriala üritustel;
5.2.9.6. Osalemine stipendiumite määramise ja jagamisel;
5.2.9.7. Ühingu egiidi all väljaantavate publikatsioonide ja erialakirjanduse avaldamise otsustamine;
5.2.9.8. Üldkoosolekule Ühingu tegevuse kohta aruande esitamine;
5.2.9.9. Üldkoosolekule kulude aruande ja eelarve projekti esitamine;
5.2.9.10. Osakondade, toimkondade jm allüksuste moodustamine.
5.2.10. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
5.2.11. Juhatus võtab otsuseid vastu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Salajane hääletamine korraldatakse juhul kui seda nõuavad vähemalt kaks Juhatuse liiget. Võrdsete häälte korral on otsustav Esimehe (Aseesimehe) hääl.
5.2.12. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on vähemalt pooled Juhatuse liikmetest, nende hulgas Esimees; kui Esimehel pole võimalik kohal viibida, juhib tööd aseesimees; häälte võrdse jaotumise korral on otsustav Esimehe (Aseesimehe) hääl.
5.2.13. Juhatuse liige ei osale hääletamisel kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Ühingu poolt.
5.2.14. Juhatuse koosolekud protokollitakse, protokoll kinnitatakse koosoleku juhataja ja protokollija allkirjadega.
5.2.15. Juhatuse liikmed vastutavad õigusaktide või põhikirja rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
5.3. Osakonnad, toimkonnad jm allüksused
5.3.1. Osakondade, toimkondade jm allüksuste (edaspidi Allüksus) moodustamise otsustab Juhatus.
5.3.2. Otsuses määratletakse Allüksuse tegevuse eesmärk, õigused ja kohustused ning lõpetamise kord.

6. Järelevalve ja majandusaasta aruanne

6.1. Finantsmajandusliku tegevuse kontrollimiseks määrab Üldkoosolek kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kelle volitused kestavad kolm aastat. Korraline revisjon toimub üks kord aastas. Revisjonikomisjon koostab revisjoni kohta aruande, mille esitab Üldkoosolekule kinnitamiseks.
6.2. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamise vastavalt Eesti Vabariigi raamatupidamist käsitletavatele õigusaktidele.
6.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande õigusaktidega ettenähtud korras ja alustel.
6.4. Juhatus esitab aruande üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Aruannetele lisatakse revisjonikomisjoni liikmete poolt allkirjastatud arvamus.
6.5. Majandusaasta aruande kinnitab Üldkoosolek.
6.6. Kinnitatud majandusaasta aruande allkirjastavad kõik Juhatuse liikmed.

7. Ühingu vahendid ja vara

7.1. Ühingu rahalised vahendid moodustavad liikmemaksudest, Ühingule kuuluvast omandist, sponsorlusest, annetustest, ürituste korraldamisest saadavatest vahenditest, lepingulistest töödest, kirjastamistuludest jm majandustegevusest.
7.2. Ühing kasutab oma vahendeid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja töö korraldamiseks.
7.3. Vahendite sihipärase kasutamise eest vastutab Juhatus. Varalised dokumendid allkirjastab Esimees või Aseesimees.
7.4. Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
7.5. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

8. Lõppsätted

8.1. Ühingu tegevus lõpetatakse:
8.1.1. Üldkoosoleku otsusega,
8.1.2. Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
8.1.3. Üldkoosoleku võimetuse korral määrata õigusaktide või põhikirja alusel sätestatud organite liikmeid;
8.1.4. Muu õigusaktides või põhikirjaga ettenähtud alustel.
8.2. Ühingu tegevuse lõpetamine Üldkoosoleku otsusega on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud liikmetest.
8.3. Ühingu lõpetamisel toimub Ühingu likvideerimine. Likvideerimismenetlus viiakse läbi kooskõlas Mittetulundusühingute seadusega.
8.4. Ühingu tegevuse lõpetamisel on selle likvideerijateks Juhatuse liikmed, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja taustamäära.
8.5. Likvideerijad lõpetavad Ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara (kui see on vajalik), rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
8.6. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Ühingu likvideerimiseks ja neil on õigus esindada Ühingut ainult ühiselt.
8.7. Ühingu sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseadustiku või heade tavadega, läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist vara riigile.
8.8. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse allesjäänud vara üle Ühinguga samalaadsete eesmärkidega Ühingule või Sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele või kasutatakse seda põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides.
8.9. Vara võib õigustatud isikute vahel välja jagada peale kuue kuu möödumist viimase likvideerimisteate avaldamisest.