Suveseminarist kirjutasid Krista Potsepp, Teele Kurm, Dokumendihaldurite Ühingu liikmed
Ühel ilusal päikesepaistelisel reedel kogunesid ühingu liikmed maalilises väikelinnas Elvas traditsiooniliseks kujunenud dokumendihaldurite ühingu suveseminaril. Kohaletulnuid ootas soe vastuvõtt hubases roosas majas mändide all. Kohvi ja maitsva kringli kõrvale said seminaril osalejad vahetada muljeid ning tuttavaks uute liikmetega.
Seminari teemaks oli koolitaja kompetentsid, millega me kõik ühel või teisel moel kokku puutume. Koolitaja oli valdkonna tunnustatud asjatundja Anu Virovere, kes andis teadmisi edasi nii kaasahaaravalt, et mõtlemisainet jagus veel pikalt. Mõned huvitavamad mõtted, mis meile kõlama jäid:
• Tulevikku ei saa ennustada, kuid me saame seda luua õppides.
• Kedagi pole võimalik õpetada, vaid võimalik on tekitada õppimise soov.
• Õppimine on edutunde tekitamine. Õpetaja saab innustada kuulama, tähelepanelik olema. Hea õpetaja on see, kes jagab lootust ja edutunnet. Õpetaja rolliks on olla lootuse jagaja.
• Koolitaja puhul on võtmeküsimuseks tema enesehinnang. See tuleneb edutundest ja kiitusest, mida jagab välismaailm.
• Usk iseendasse on kõige kõrgem kompetents. Kui usud, et Sa õnnestud või ebaõnnestud, siis mõlemal juhul on Sul õigus. Suurendades usku iseendasse, kasvavad ka Su võimed.
• Tähendus ei ole sõnades, vaid tähendusi loob inimene. Suhtlemine ei ole täiuslik, sest tihtipeale ei jõua sõnum samas tähenduses kuulajani. Suhtlemine on pöördumatu ja kordumatu protsess –seega tuleb koolitajal mõelda, kuidas koolitust alustada ja valida tuleb keel, millest kuulaja aru saab.
• Kuulaja rollis on keerulisem olla kui rääkija rollis. Kuulaja peab lisaks kuulamisele ka edastatavast sõnumist aru saama ja suutma seda lahti mõtestada.
• Heade suhete loomiseks ära hinda, vaid kirjelda. Igapäevases suhtlemises pole aga selle teadmise järgimine sugugi lihtne, seega tuleb iga päev harjutada vältima hinnangute andmist.
Koolituspäeva tõid vaheldust humoorikad näited elust enesest, grupitöö ja eneseanalüüs. Koolituse lõpus saime ülesandeks tuua välja oma tugevad küljed, mis ei osutunudki nii lihtsaks, kuid ometi on vajalik mõtteharjutus enesehinnangu jaoks, mis on koolitaja puhul võtmeküsimuseks.
Seminaripäeva lõpus oli huvilistel võimalik harjutada kätt vibulaskmises, mis oli elevust tekitav proovikivi – enamik osavõtjaid sai siiski märklauale pihta.
Täname toreda päeva eest suveseminari korraldajaid ning jääme huviga ootama järgmist!