21. augustil 2007. aastal toimus esimene dokumendihalduri kutseeksami infopäev.
Päeva ajakava:
- 10.00 - 10.15 MTÜ Dokumendihaldurite Ühingu juhatuse esimehe Katrin Roosilehe sissejuhatav sõnavõtt
- 10.15 - 10.55 Kutsest ja kutsestandarditest: sekretär-juhiabi. Lektor Janne Kerdo (Eesti Juhi Abi Ühing)
- 10.55 - 11.35 Kutsest ja kutsestandarditest: arhivaar. Lektor Tiia Siir (Rahvusarhiiv)
- 11.35 - 12.15 Kutsest ja kutsestandarditest: dokumendihaldur. Lektor Veiko Berendsen (Tartu Ülikool)
- 12.15 - 13.00 Lõunapaus
- 13.00 - 13.40 Dokumendihalduse arendamine avalikus sektoris. Lektor Kädi Riismaa (Riigikantselei)
- 13.40 - 14.20 Dokumendihalduse õppimisvõimalused Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Lektor Katrin Roosileht
- 14.20 - 15.00 Dokumendihalduse õppimisvõimalused Tallinna Ülikoolis. Lektor Liivi Aarma
- 15.00 - 15.20 Osalejate küsimustele vastamine.
Infopäev toimus Tallinna Majanduskooli saalis (aadressil Tammsaare tee 147). Osalemine tasuta.
Infopäeva kokkuvõte
Infopäeva eesmärgiks oli püüda määratleda, kuhu dokumendihaldur oma oskuste ja teadmiste poolest Eesti ühiskonnas peaks kuuluma. Dokumendihaldus on kiiresti arenev valdkond ning dokumendihaldur uus amet.
Kuhu areneb dokumendihaldus?
Varasemal perioodil, kuni aastani 2005, oli dokumendihalduse alaseid arengukavasid palju, kuid alates 2005. aastast asuti arengukavade olukorda korrastama ning nende hulka vähendati. Rahandusministeerium valmistas ette Vabariigi Valitsuse määruse, mis paneb paika arengukavade koostamise ja see muutis ka dokumendihalduse arengusuundade kajastamise kavasid. Hakati välja töötama Infoühiskonna arengukava ja dokumendihalduse temaatika arengukava eraldi enam valitsuse poole ei kinnitata. Positiivse küljena paneb see dokumendihalduse ja asjaajamise ning digitaalarhiivinduse sellisesse suuremasse konteksti ning seob teda infotehnoloogiaga ja ühiskonna arengutega. Teisest küljest negatiivsena - dokumendihalduse alased kitsamad ülesanded ei paista sealt välja. Ja see on Riigikantselei hinnangul päris palju raskendanud dokumendihalduse arendamist.
Miks on dokumendihalduri kutset vaja erasektoris ja avalikus sektoris?
On selge, et igasugune kutsekvalifikatsiooni tõstmine ja selle kohta tõendi omamine tõstab isiku konkurentsivõimet ja see on vajalik sellele isikule endale selleks, et ta tuleks tööturul võimalikult hästi toime. Peale selle, igasugune kvalifikatsiooni tõstmine on kasulik nii arhiivinduse kui ka dokumendihalduse arendamisel. Seega on väga oluline, et kvalifikatsiooni tõstetakse. Dokumendihalduri kutse andmine on üks selline vahend, mis aitab seda tõsta. Dokumendihalduri tasemeõpet ei korraldata just väga laialdaselt, napib tasemeõppe läbinud dokumendihaldureid. See tasemeõpe, mis on loodud alles mõned aastad tagasi, on andnud ainult esimesi lende ning see on alles katsestaadiumist väljumas ja jalgu alla saamas. Seetõttu on dokumendihalduri kutse oluline nii avalikus kui ka erasektoris.
Kas dokumendihalduri kutsetunnistuse omamine annab mingisuguseid eeliseid või kas on õigusaktidest tulenevaid kohustusi, mis tagaksid kas teatud eelised või välistaksid ilma dokumendihalduri kutsetunnistuseta töötamise?
Kutseid on kahesuguseid. On reguleeritud kutseid, mida sätestatakse õigusaktidega, kus õigusakt näeb ette et ühe või teisel kategoorial peab olema kutse. Teine osa on mittereguleeritud kutse, mida inimene taotleb vabatahtlikkuse alusel, ilma selleta et kusagil õigusaktis oleks see säte sees. Euroopa Liidus on suunised võetud rohkem mittereguleeritud kutsete suunas. Pooldatakse seda, et ei ole õigusaktides sätestatud regulatsioone, mida vaadatakse kui isikute vaba liikumist, kuid mis võivad sellisena isikute vaba liikumist takistada või raskendada Ka Eestis on alustatud õigusaktide EL suunistega kohandamist, mis oluliselt vähendaksid reguleeritud kutsete arvu. See ei tähenda, et nt arhivaari kutse peaks ära kaduma, vaid küsimus on selles, kas ta on õigusaktiga reguleeritud või mitte. See võib ju ka olla asutusesiseselt paika pandud, kus asutus soovib, et antud ametikohal töötab just sellise kategooriaga isik. Dokumendihalduri kutse on just selline tüüpiline mittereguleeritud kutse, mis on kasulik nii dokumendihaldurile endale, selleks et tööturul paremini toime tulla, kui ka asutusele selleks, et nende üldine dokumendohalduse alane tase tõuseks.
Mis vahe on sekretäril, arhivaaril ja dokumendihalduril?
Dokumendihaldur ei keskendu niivõrd inimesele, nagu juhiabi toetub juhi toetamisele, arhivaar tegelikkuse säilitamisele (selle alalhoidmisele, mis on juba kogunenud), vaid teatavatele infoteenustele. Dokumendihalduri kutse on välja kujunemas alles 21. sajandil. Infoühiskonna tohutu mõju, mis igal pool valitseb, alates meediast lõpetades internetiga, on tinginud selle, et transformeeruvad sisult ja ka vormilt ning ka oma ühiskondlikult positsioonilt kõik need elukutsed, mis on kuidagi seotud infoga. Dokumendihalduri elukutse on nende hulgas siis üks selline, infokorraldamine on tema töö suur sisu. Tartu Ülikoolis on spetsialiseerinud dokumendihaldusele vähe inimesi, seega on lahendus rakenduskõrgharidus. Dokumendihalduril peab olema täielik ülevaade asutuse tegevusest ja eesmärkidest. Küsimus on selles, kes koostab need normdokumendid, asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu ja kuidas ta seda koostab ja suudab täita nõuded (funktsioonipõhine dokumentide loetelu, asutuse tegevuse kaardistamine). Paraku näeme siiamaani, et inimestel, kes dokumendihaldusega asutuses peaks tegelema, puudub ülevaade põhitegevuse protsessidest ja nad keskenduvad oma töös ainult kantseleile. Seda mitmetel põhjustel, mis osaliselt on tingitud inimestest, aga ei peeta heaks tooniks, et kantselei juhataja sekkub põhitegevuse protsessi. Selles olukorras ei ole dokumendihaldurid suutnud sellest veel üle käia, aga nad peavad seda suutma, sest muud varianti ei ole. On suur sasipundar paberdokumenteerimise ning digitaalse dokumenteerimise vahel, selle sasipuntra lahendamine nõuab üldistava mõtlemise olemasolu.
Tutvu ka infopäeva ettekannetega:
